M. Kandala
Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Biomajandustehnoloogiate õppetool
Abstract. This study focuses on the importance of safety training for agricultural machinery in reducing occupational accidents and raising awareness of the importance of safety training. In agriculture, the most common concerns are the lack of safety training before starting work and safety training for agricultural machinery. Safety training and guidance provide workers with the knowledge to recognize potential hazards in the work environment, which is the basis for effective control. The analysis of scientific articles revealed that in the agricultural sector, in addition to practical training, it is important to implement training in a digital environment or a combination of them. This allows for increasing safety awareness, promoting a healthy lifestyle, increasing the usability of personal protective equipment, improving the ability to read safety signs on machines, and ensuring the good technical condition of machines. Different target groups should be considered when designing safety training. It is important to create additional interactive training materials to increase the safety awareness of agricultural workers to reduce accidents.
Keywords: occupational accidents, agricultural, tractor, occupational safety, safety guidance, safety
Põllumajandussektoris töötab maailmas ligi 874 miljonit töötajat, mis on 27, 4 % ülemaailmsest tööhõivest [1]. Hinnanguliselt hukkub igal aastal 170 000 põllumajandustöötajat tööõnnetuse tagajärjel ning umbes 40 000 neist surmajuhtudest on tingitud põllumajanduslike kemikaalide (pestitsiidid, fungitsiidid) vale kasutamise tõttu. [2] Tänu kiirele tehnoloogilisele arengule on väga tähtis mõista, ohutusjuhendamise olulisust ja selle läbiviimise vajalikkust.
Ahokas & Mäkeläinen (2013) käsitlevad ohutusalast juhendamist, kui uue töötaja sisseelamist uuele töökohale või uute seadmete kasutamist töökohal. Samad autorid defineerivad sisseelamist töökohale kui meedet, millega uus töötaja õpib tundma enda töökohta ja tööga seotud ülesandeid. Ohutusalasel juhendamisel peavad osalema nii tööandja kui ka töötaja ning ohutusalane juhendamine registreeritakse kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. [3]
Eestis teostas Tööinspektsioon aastal 2023 ohutusalase kontrolli erinevatel tegevusaladel. Kontrolliti ehituse-, tööstuse-, kaubanduse- ning logistika-, põllumajanduse tegevusalasid. Kogu teostatud järelevalve käigus kontrolliti 5,2% põllumajandussektorist kontrollitavatest tegevusaladest. Sihtkontrolli käigus kontrolliti 80 põllumajandusettevõtet, milles registreeriti kokku 584 puudust ning seoses sihtkontrolliga esines 373 puudust. Kõige rohkem kontrolliti Lääne-Viru maakonnas 14 ja Harju maakonnas 11 ettevõtet. Suurimateks puudusteks toodi välja ebapiisav või puudulik juhendamine, -väljaõpe, ohutusjuhendite puudulikkust, isikukaitsevahendite mittekasutamine, nende puudumine ning töökeskkonna riskianalüüsi olemasolu. Juhendamise ja väljaõppega seotud puudusi esines 63 ning peamiseks puuduseks oli töötaja väljaõpet kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis registreerimine. [4]
Seoses suure konkurentsiga põllumajanduses on fookus innovaatilistele digitehnoloogilistele lahendustele, mis on suunatud ohutule töökeskkonnale ja arvestab ergonoomilisi aspekte. Näiteks Vigoroso et al. (2021) uurimuses selgus, et ohutusalaste koolitusmeetodite loomine on väga oluline, mis asendaks tõhusalt praktilisi demonstratsioone. Samad autorid on toonud ka välja oma töös, et üha enam on digitaliseeritud õppematerjale ja eriti on hinnatud digitaalse õpikeskkonna kasutamist just paindlikkuse ja kulutõhususe tõttu. [5]
Artikli eesmärgiks on tuua välja varasemate uuringute näitel põllumajandussektoris ohutusalaste koolituste olulisust.
Teostatud uurimusega viidi läbi kirjanduse süstemaatiline analüüs varasematest uuringutest, mis on avaldatud perioodil 2022–2025 aastal. Kirjanduse otsinguks kasutati elektroonilisi andmebaase ESTER, EBSCO, Google Scholar ja Scopus. Kasutatavateks märksõnadeks olid: tööõnnetused, põllumajandus, traktor, töökaitse, ohutusjuhendamine, ohutus (occupational accidents, agricultural, tractor, occupational safety, safety guidance, safety). Artiklite autoritele eraldi piiranguid ei seatud ning kasutati ristlõikeuuringuid ja teadustulemuste süstemaatilisi ülevaateid.
Elektroonilistes andmebaasides teostati päringuid samade märksõnade alusel, mille abil jõuti teemakohaste artikliteni. Artiklite otsimisel kasutati filtreeringuid nii avaldamise aasta ajavahemiku 2022–2025, täis teksti, keele ning avatud ligipääsuga. Alljärgneval Joonisel 1 on toodud näitena artikli otsingu käikudest ning filtreerimise etappe.
Joonis 1. Näitena välja toodud kirjandusallikate otsingu voodiagrammi tulemus.
Voodiagrammi tulemuse saavutamiseks viidi läbi teadusartiklite otsing alljärgnevalt. Kasutati Scopus otsingumootorit järgnevate märksõnade abil põllumajandus (agricultural), traktor (tractor), turvalisus (safety). Kitsendati otsingut filtreerides aasta (2022–2025), dokumenti tüüp (artikkel), keel (inglise keel), võtmesõnaga (põllumajandus) ning avatud ligipääsuga. Täiendava läbivaatamise käigus kaasati analüüsi 8 artiklit.
Elektroonilisi andmebaase kasutades leiti 8 teadusartiklit, mis keskenduvad ohutusele põllumajanduses.
Põhja-Vietnamis, Tai Binhi piirkonnas 2024 aastal läbi viidud ristlõikeuuringu eesmärgiks oli välja uurida tööõnnetuste levimust riisikasvatajate seas ning tuvastada tööõnnetustega seotud tegureid (vanus, sugu, alkoholi tarbimine, igapäevane liikumine ja tööaeg). Mitmeastmelise juhusliku valimi meetodi abil valiti välja 1 171 riisikasvatajat. Uuringus koguti andmeid struktureeritud intervjuude käigus, kasutades küsimustikku, millega koguti teavet tööõnnetuste kohta viimase kuue kuu jooksul, sealhulgas õnnetuste põhjuste, sageduse ning seotud vigastuste kohta. Tööõnnetustega seotud tegurite hindamiseks viidi läbi logistiline regressioonanalüüs. Tulemused näitasid, et 17,5% riisikasvatajatest olid viimase kuue kuu jooksul kogenud vähemalt ühte tööõnnetust. Peamisteks õnnetuste põhjusteks olid teravad esemed ja kukkumine. Uuringu logistiline regressioonanalüüs näitas, et vanemad, naised ja madalama haridustasemega sattusid rohkem tööõnnetustesse ning vähene igapäevane liikumine, alkoholi tarbimine ja pikem tööaeg suurendasid oluliselt tööõnnetuste võimalust. Uuringus jõuti järeldusele, et riisikasvatajate seas on tööõnnetused oluliseks probleemiks. Tööõnnetuste ennetamiseks tuleks välja töötada ja rakendada sekkumisi, mis parandaks riisikasvatajate ohutust ja teadlikkust. Sekkumised peaksid hõlmama ohutusalast koolitust, paremat juurdepääsu tervishoiule ja kogukonnapõhiseid terviseprogramme, et edendada tervislikumat eluviisi ja vähendada õnnetuste majanduslikku mõju põllumajandussektorile. [6]
Türgis, Yozgat, 2023 aastal läbiviidud uuringu eesmärk oli anda panus tööõnnetuste statistikasse ning hinnata tööalaste ja demograafiliste tegurite mõju tööõnnetustele. Uurimus hõlmas 366 põllumeest, kes olid seotud kohaliku põllumajanduskojaga. Andmeid koguti intervjueerides ning intervjuude küsimused töötati välja kirjanduse ülevaate põhjal. Küsimused vaadati üle eelnevalt 20 liikmelise põllumeeste grupi poolt. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat ning protsentuaalseid osakaale. Uuringu tulemustest selgus, et 5 aastat põllumajandussektoris ning enam kui 5 aastat omavate töökogemustega põllumeeste osakaal oli võrdne. 62,3% osalejatest olid läbinud põllumajanduse kutseõppe. 33,5% osalejatest ei kasuta isikukaitsevahendeid ning viimase aasta tööõnnetuste protsentuaalne osakaal oli 33%. Uuringus 51,5% osalejad seostasid tööõnnetusi isikukaitsevahendite puudumisega. Järeldustena saab välja tuua, et tulemused rõhutavad töötervishoiu ja tööohutuse meetmete rakendamise tähtsust ning nõuetekohase koolituse korraldamist ning isikukaitsevahendite kättesaadavuse olulisust. [7]
Ameerika Ühendriikides on põllumajanduses väga kõrge vigastuste ja surmajuhtumite määr. Millest tulenevalt on ohutusalane juhendamine ja teave põllumajanduses äärmiselt oluline. Uuringu eesmärgiks oli välja töötada ohutusalane juhendamine liitreaalsuse kaudu ning uurida selle potentsiaali põllumajanduse ohutusalase koolitusprogrammina. Uuringus osalejad olid talunikud, kellel olid lapsed vanuses 5–13 aastat. Intervjuudes uuriti taludes esinevate ohtude ning nende ennetamiste arusaamade kohta ennem liitreaalsuse kasutamist. Pärast rakenduse kasutamist esitati osalejatele küsimusi nende liitreaalsuse kasutamise kohta ja parendusettepanekuid. Seejärel kirjutati intervjuud üles ja analüüsiti tavapärast sisuanalüüsi meetodit kasutades. Sisuanalüüsis kerkis esile kolm olulist teemat – nõudlus (näiteks tajutav risk või vajadus väljaõppele), vastuvõetavus (näiteks suhtumine VR-tehnoloogiasse; tajutav realism; kasutajamugavus; tajutav kasulikkus) ja rakendamine . Tulemusena toodi välja, et liitreaalne ja virtuaalreaalsuse keskkond saab aidata kaasa põllumajandusega seotud vigastuste ja õnnetuste ennetamiseks. See leid on oluline ohutushariduse jaoks, kuna selliseid sekkumisuuringuid on tehtud väga vähe. [8]
Ameerikas 2023 aastal läbiviidud uuringus käsitleti veebipõhise ohutus- ja tervisekoolituse väljatöötamist noorte põllumajandustöötajate juhendajatele, milleks kasutati teoreetiliselt teadlikku lähenemist. Veebipõhine koolitus hõlmas ohutuse ja tervise edendamist ning selle aluseks oli käitumismuutuste teooriad. Veebimaterjalide eeliseks on, et need on igal ajal kättesaadavad paljudele inimestele. Uuringus kasutati laiendatud paralleelprotsessi mudelit (EPPM), et maksimeerida juhendajate teadmiste, hoiakute ja oskuste muutumise tõenäosust. Lisaks loodi sisu, mis näitas käitumise modelleerimise parimaid tavasid. Uuringu tulemused näitasid, et sisu ülevaatus andis soovitusi materjali ümberkorraldamiseks. Pilootuuringuga tuvastati vajaduse muudatustele sõnastuses ja teadmiste hindamiseks kasutatud küsimustes. Põllumajanduses töötavatel noorukitel on suurem vigastuste oht kui teistes tööstusharudes töötavatel noortel. Järelduseks toodi välja, et uurimus käigus koostatud koolitus oli sihtrühmale sobilik. Koolituse eesmärk oli suurendada teadlikkust ja arendada oskusi, õpetajate ja tööandjate seas, et tegeleda noorte põllumajandustöötajate tervise- ja ohutusriskide maandamiseks. [9]
Kuna noored on põllumajanduses pidevalt ohtudest ümbritsetud siis on vajalik ohutusalast koolitust. Utahi osariigi ülikoolis viidi läbi 2022 aastal uuring, mille eesmärk oli hinnata noorte ohutusalaseid teadmisi põllumajandussektorist. Uuringusse rakendati olemasolevat Põllumajanduskogemuse jälgimise süsteemi (AET – Agricultural Experience Tracker) andmestikku, mis hõlmas 14–18 aastaste keskkooli põllumajandushariduse õpilaste (n = 1 478) poolt sooritatud ohutusalaste teadmiste teste. Test koosnes 50 valikvastustega küsimustest ning hõlmas teemasid ohutuse alused, põllumajanduslikud ohud, traktorid, töövahendite ühendamine ja kasutamine traktoritega ning materjalide käitlemine. Selleks, et teha kindlaks olulised tegurid, mis ennustavad noorte tulemuslikkust AET-ohutusalaste teadmiste hindamisel, koostati lineaarne regressioonimudel. Tulemused näitasid, et õpilaste teadmised traktorite ja masinate ohutusest on piiratud. Õpilaste keskmine testiskoor oli 63,59%, mis viitab sellele, et on vaja täiendavat ohutuskoolitust. Analüüs näitas, et madalamad testitulemused said noored, kes olid pärit Hispaaniast või mustanahalised või linnas elavad. Enamik õpilasi (73,5%) ei olnud läbinud ohutuskoolitust. Järeldusena toodi välja, et keskkooli põllumajandushariduse õpilaste teadmised traktori ja masina ohutusest on piiratud ning vajalik on rakendada täiendavaid ohutusalaseid koolitusi. Rass ning elukoht olid oluliseks teguriks ohutusalaste teadmistes, mida tuleks kohandada vastavalt sihtrühmale. See muutuv demograafia võib olla tegur, mida tuleb arvestada õpilaste kogemuste ja väljaõppega seoses põllumajandusseadmete ja -tavade vallas. [10]
Põllumajandusmasinad on põllumajandusvigastuste peamine põhjus, kuid erinevat tüüpi põllumajandusmasinatega seotud vigastuste kohta on vähe võrdlevaid uuringuid. 2022 aasta läbiviidud uuringu eesmärk oli võrrelda Lõuna-Korea põllumajandusmasinatega seotud vigastuste esinemissagedust ja riski, kasutades põllumajandusmasinate kindlustusandmeid, mis sisaldavad teavet nii liitumiste (kasutajate) kui ka hüvitiste (vigastuste) kohta masinatüüpide kaupa. Retrospektiivse ristlõikeuuringus kasutati 2014–2019 liitumiste andmeid ja 2014–2020 andmeid põllumajandusmasinate kaskokindlustuse kehavigastuse hüvitamise kohta. Arvutati välja iga põllumajandusmasina tüübiga seotud vigastuste määr ja vigastust mõjutavad tegurid logistilise regressiooni abil. 2014–2020 aastatel juhtus 2 061 registreeritud põllumajandusmasinatega seotud vigastust. Aasta keskmine vigastuste arv 1 000 põllumajandusmasina kohta oli 6,1, mis näitab aastast kasvu. Mitmemõõtmelise logistilise regressioonianalüüsi tulemused näitasid, et vigastuste oht oli vastavalt 1,0, 1,5 ja 2,0 korda suurem 50-, 60- ja 70-aastastel inimestel kui alla 50-aastastel. Uuringu tulemused näitasid, et Lõuna-Koreas on elektritraktorid enim kasutatavad masinad, millele järgnevad minitraktorid ja traktorid koos haagisega. Need masinad on kõige suurema vigastuste esinemissageduse ja -ohuga põllumajandusmasinad. Uuringu tulemused näitasid ka seda, et kuigi vigastuste sagedus ei ole elektritraktorite puhul suur, on vigastuste esinemissagedus kõrge. Selle põhjuseks on tõenäoliselt erinevad tegurid, sealhulgas põllumajandusmasinate ebapiisavad ohutussüsteemid, vanemad põllumehed kui peamised kasutajad, põllumajanduslike teede halb seisund ning sagedane kasutamine veo- ja transpordivahendina. Uuring rõhutas tungivat vajadust võtta kasutusele vigastusi ennetavaid meetmeid põllumajandusmasinaid kasutavatele vanematele põllumeestele. Eriti tuleks tähelepanu pöörata põllumajandusmasinate operaatorite juhilubadele ning masinate korrapärase hooldusele. [11]
Jaapanis 2023 aastal läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada Jaapanis kasutatavate põllumajandusmasinate ohutusmärkide arusaadavusest. Uuring keskendus peamiselt ilma tekstita piktogrammide mõistetavusele. Uuringus viidi läbi kolm ristlõikeküsitlust, mille käigus jagati uuringus osalejad kolme rühma. Esimesse rühma kuulusid 36 Jaapani kvalifitseeritud põllumajandusmasinate spetsialisti, kes olid läbinud põllumajandusmehaanikute koolituse ning omandanud vastava sertifikaadi. Teise rühma kuulusid 44 Jaapani põllumajandustootjat, kes haldasid põllumajandusmasinaid ja -seadmeid üle kogu riigi ning kolmandasse rühma kuulusid 26 Vietnamist pärit tehnikapraktikanti, kes töötasid põllumajandusettevõttes ning kellel ei ole kogemusi põllutöömasinatega töötamisel. Küsimustiku vormid olid kohandatud igale rühmale ning saadeti osalejatele posti teel. Uuringu tulemused näitasid, et paljud osalejad ei olnud ohutusmärke varem näinud (67,9%). Esimese rühma õigete vastuste osakaal oli 63,9% ning ülejäänud osalejate osakaal oli 70,2%. Kohalikud põllumajandustöötajad mõistsid märke paremini kui praktikandid. Uuringu järeldustest rõhutati vajadust parandada ohutussõnumite edastamist ja ohutusmärkide disaini. Lisaks tuleks võtta kasutusele täiendavad meetmed, nagu koolitused ning ohutussüsteemi täiustamine. Ohutusmärke tuleks integreerida koolitusmaterjalidesse, millega suurendatakse nende arusaadavust ning parandatakse ohutusalaseid teadmisi. [12]
Iirimaal 2023 aastal läbi viidud käitumismuutuse sekkumise süstemaatilise arendamise uuringu eesmärk oli suurendada farmides masinatega seotud ohutust, eriti traktorite õnnetuste vähendamiseks. Uurimuses kasutati süstemaatilist käitumismuutuse ratta (Behaviour Change Wheel – BCW) mudelit, et töötada välja tõenduspõhine, teoreetiliselt informeeritud sekkumine, millega suurendada masinatega seotud ohutust farmides. Uurimus jagunes neljaks etapiks: probleemi määratlemine käitumisterminites (viidi läbi kirjanduse ülevaade ja analüüsiti vigastusi ja surmajuhtumeid Iirimaal); sekkumise eesmärkide määratlemine (viidi läbi fookusgrupi intervjuud üle 60-aastaste Iiri põllumeestega); sekkumise komponentide väljatöötamine ning hindamisstrateegiate väljatöötamine. Uurimuse tulemustena süstemaatiline ülevaade näitas, et varasemad sekkumised ei olnud piisavalt teoreetiliselt põhjendatud. Tuvastati vajadus kohandatud sekkumiste järele, mis on suunatud vanematele põllumeestele ning konkreetsetele ohutusteabetele (traktoritele). Muutust vajavate teguriteks olid käitumistavad, nagu põllumeeste kiirustamine, masinate käivitamine ning ohutusteadlikkuse puudumine. Hindamisstrateegiate väljatöötamine hõlmas isiklikku demoseanssi, arutelu, ohutuskoolitust ja esitluskomplekti. Uurimus töötas välja süstemaatilise ja teooriapõhise sekkumise, mille eesmärk oli parandada põllumajandusettevõtetes traktoritega seotud ohutust. Väljatöötatud sekkumine hõlmas koolitust, et suurendada põllumeeste teadlikkust käitumistavadest. Uuring näitab, et käitumise muutustele keskenduv sekkumine võib olla tõhus viis põllumajanduses esinevate õnnetuste arvu vähendamiseks. [13]
Teadusartiklite analüüsi tulemusena selgus, et põllumajandussektoris on lisaks praktilisele koolitusele oluline rakendada koolitusi digikeskkonnas või neid kombineerides. See võimaldab suurendada ohutusalast teadlikkust, edendada tervislikku eluviisi, suurendada isikukaitsevahendite kasutatavust, parandada oskust lugeda ohutusmärke masinatel ning tagada masinate hea tehniline seisukord. Arvestada tuleks ohutusalaste koolituste koostamisel erinevate sihtrühmadega.
Autor soovitab täiendavalt luua interaktiivseid koolitusmaterjale, millega suurendada põllumajandustöötajate ohutusalast teadlikkust õnnetuste vähendamiseks.
KASUTATUD KIRJANDUS
| [1] | International Labour Organization, „Agriculture: a hazardous work,“ 2015. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.ilo.org/resource/agriculture-hazardous-work-0. [Kasutatud 07 03 2025]. |
| [2] | International Labour Organization, Decent Work in agriculture, Geneva, 2003, p. 5. |
| [3] | L. Ahokas ja J. Mäkeläinen, „Työturvallisuuskeskus,“ 2013. [Võrgumaterjal]. Available: https://ttk.fi/julkaisu/perehdyttaminen-ja-tyonopastus-ennakoivaa-tyosuojelua/. [Kasutatud 2025]. |
| [4] | P. Atna, „Põllumajandussektori sihtkontrolli kokkuvõte 2023,“ 2023. [Võrgumaterjal]. Available: https://ti.ee/sites/default/files/documents/2024-01/P%C3%B5llumajandussektori%20SK.pdf. [Kasutatud 2025]. |
| [5] | L. Vigoroso, F. Caffaro, M. M. Cremasco ja E. Cavallo, „Innovating Occupational Safety Training: A Scoping Review on Digital Games and Possible Applications in Agriculture,“ Intrnational Jounar of Environmental Research and Public Health , kd. 18, nr 4, 2021. |
| [6] | A. Q. Tran, M. H. Nguyen, T. Van Ngo, L. G. Vu, N. T. Phan, S. T. Pham, D. M. Nguyen ja H. M. Vu, „Occupational accidents among rice farmers in Northern Vietnam,“ Nature Research, 2024. |
| [7] | M. Ekmekci ja S. Yaman, „Occupational health and safety among farmers: a comprehensive study in Central Anatolia, Turkey,“ BioMed Central Ltd, 2024. |
| [8] | K. Namkoong, J. Leach, J. Chen, J. Zhang ja B. Weichelt, „A feasibility study of Augmented Reality Intervention for Safety Education for farm parents and children,“ Frontiers Media S.A., 2023. |
| [9] | D. S. Rohlman, S. Campo ja M. TePoel, „Protecting Young Agricultural Workers: The Development of an Online Supervisor Training,“ Taylor and Francis Ltd., 2022. |
| [10] | S. W. Smalley, D. K. Perry, A. Shultz, R. G. Lawver, M. L. Pate, R. Hanagriff ja C. Ewell, „Assessing Youth Safety Knowledge with the Agricultural Experience Tracker (AET),“ American Society of Agricultural and Biological Engineers, 2022. |
| [11] | K. Kim, H. Kim, M. Lee, W. Jung ja D. Choi, „Incidence Rates of Agricultural Machine-Related Injuries in South Korea,“ MDPI, 2022. |
| [12] | T. T. Tran ja Y. Fujii, „Survey on the comprehensibility of safety signs for agricultural machinery in Japan,“ Asian Agricultural and Biological Engineering Association, 2023. |
| [13] | A. Surendran, J. McSharry, O. Meade, F. Bligh, J. McNamara, D. Meredith ja D. O´Hora, „Increasing Machine-Related Safety on Farms: Development of an Intervention Using the Behaviour Change Wheel Approach,“ MDPI, 2023. |
